Söök

Türgis on toidukultuur. Ma pole kindel, kas Eestis on - seal süüakse vist niisama, et ellu jääda. Igatahes üritan suts kirjutada kohalikust toidust.

Olgu mainitud, et türgi köök on hoomamatu - erinevaid roogi on liiga palju ja kõik tunduvad olevad traditsioonilised. Ma olen heal juhul proovinud 1/20 kohalikest põhiroogadest siin viibitud kahe kuu jooksul. Järgnev jutt katab ehk murdosa sellest kahekümnendikust. Kui oleks vaja rääkida erinevatest roogadest ja toiduainetest siin, siis 4-5 tunni pikkune jutt ei valmistaks probleeme.

Ekmek. Türgis on saiakultus - seda süüakse enne muud sööki, söögi ajal ja peale seda, hommikusöögiks, lõunasöögiks ja õhtusöögiks. Praktiliselt igas kvartalis on oma pagaripood ning värske, soe, ahjust tulnud sai on saadaval 24 tundi ööpäevas.

Kebab. Mu eelnevad teadmised Türgi toidust piirdusid kebabiga. Ja kebabi all pidasin ma silmas lihtsalt vardalt lõigatud liha (döner), mida saia vahele pannakse. Tegelt kebabi nime võivad kanda umbes kõik toidud, mis liha sisaldavad.  Wikipedia annab umbes 40 erinevat Türgile omapärast kebabi - ma tean nendest heal juhul 10. Kebabi tellides võib saada kõike alates pajaroast lõpetades lihakäntsakani. (pildil Adana kebab, mis kujutab endast vürtsikat hakklihakotletti)

Börek. Börek on põhimõtteliselt kombinatsioon iiiiimeõhukesest tainast erinevate täidistega. Börekit võib teha nii, et laod ahjupannile vaheldumini tainakihte ja täidist. Samuti on populaarne sigara böreği, mis kujutab endast pannil praetud sigarisuuruseid ja -kujulisi täidetud rullikesi. Seda imeõhukest tainast, mida böreki tarvis vaja on, saab osta turult. Kõige levinum täidis taina vahele on lor-i nimeline kodujuustu/fetajuustu moodi piimatoode, mis on segatud peterselli ja maitseainetega.

Sucuk. Vürtsikas vorstike, mida viilutatakse ja praetakse. Enamasti süüakse hommikusöögi ajal munade kõrvale praetuna. Mainiksin siinkohal, et türklastele meeldib praemuna süüa praktiliselt toorena. Hommikusöögiks tuuakse praemuna, mille munavalge veel läbipaistev on. Kombekohaselt kühveldatakse see vedel munavalge rohke saiaga alla.

Simit. Kringlikujuline seesamiseemnetega kaetud saiake, mida müüakse igal Istanbuli tänavanurgal. Enamasti krabatakse simit või kaks tee peal hommikusöögiks. Ma kasutan seda varianti hommikuti, kui külmikus süüa pole :)

Kokoreç. Lambasoolikad, mis on kõikvõimalike ülejääkidega (neerutükid, süda, võib-olla aju - kes teab) täidetud. Enamasti hästi vürtsikas - võib-olla sellepärast, et keegi maitset ei tunneks. Serveeritakse saia sees.

Jogurt. Türgi yoğurt on tarretunum kui see mis Eestis süüakse. Jogurtit serveeritakse pea iga roa kõrvale, mõnikord asendab see isegi riisi või kartulit. Ma ostan enamasti poest seda 1.5kg püttide kaupa - hea mugav, saab igalpool ja igaks juhuks kasutada.

Juustud. Siin tarbitakse enamasti valget juustu. Juustusorte on umbes 30 ja need jagunevad viide suurde gruppi. Igal juustusordil on oma nimi - kahjuks pole ma neid veel suutnud meelde jätta (peale kolme-nelja). On kodujuustu moodi sorte, fetajuustu moodi, pudedaid ja rabedaid, venivaid jne. Euroopa-pärane kollane juust siin söömiseks väga populaarne pole.

Kumpir. Väga populaarne tänavatoit. Kujutab ennast suurt kartulit, mis on täidetud erinevate asjadega.

Baklava. Türgi magustoidumaailmas on kindel reegel, et mida magusam, seda parem. Baklava on põhimõtteliselt tainas siirupi, mee ja pähklitega. Üle ühe väikse tüki baklavad on väga raske süüa, kuna see on lihtsalt liiga magus.