Antalya'ya gittim

Nagu eelmises postis mainitud, siis sõitsin Antalyasse. Olgu siin samuti mainitud, et umbes aasta taga naersin kõik välja, kes teatasid, et lähevad puhkuseks Türki. Kutsusin neid kohti koondnimega rotikuurordid. :) Sweet irony of that...

Lend ise kestab umbes tunnikese ja edasi-tagasi reis maksab 800 krooni ringis. Läksin sinna ühe sakslase ja ühe soomlasega. Ööbisime sakslase sõbra sõbra juures, kes parasjagu oma erasmust Antalyas teeb. Meie belglasest võõrustaja jagas korterit ühe teise belglasega ja (tamtamtaaaa!) eestlasega. Poleks arvand, et seda ühte miljonit igale poole jagub.

Vahemere ääres ootasid meid vaikus, helesinine vesi, palmipuud, päike ja 28 kraadi - täielik puhkus. Ehk siis (erasmuse)elu seal on täiesti erinev:

• Tänavad on niiiiii vaiksed. Oma osa oli ka kindasti sellel, et turismihooaeg oli lõppenud, aga noh... Mitte mingit autode tuututamist, liiklusummikuid, inimmasse tänavatel. Ühel hommikul ma isegi ärkasin selle peale üles, et akna taga laulsid linnud - täitsa uskumatu. Ja need linnud polnud kajakad, vaid täiesti mingid laululinnud.
• Istanbulis on 3000 erasmuslast, Antalyas umbes 40-50. See tähendab, et sealne kommuun on nagu perekond - igalepoole minnakse koos ja kambaga. Kõik on kursis, mis keegi eelmine õhtu tegi jne. Uudised meie tulekust levisid umbes paari tunniga. Ma pole kindel, kas selline eluviis just kõige parem variant on - olen juba hakanud armastama siinset suurlinna privaatsust.
• Elu on odavam. Antalyas sai 5 liiriga (2.5€) riisi, kana döneri, salati ja ayrani. Siin saaks sama raha eest ainult riisi ehk. Teises kohas saime 4-käigulise söögi 3€-ga - pole nii palju korraga ammu söönud. Toidus oli isegi nii palju liha, et esimest korda Türgis oleku ajal sain seda mäluda (tavaliselt serveeritakse liha imeõhukeste ja tillukeste viilakatena). Enne äraminekut käisime turul - 1kg mandariine 0.25€, 1kg granaatõuna 0.5€ jne. Tulin tagasi 7kg puuviljadega :)  
• Midagi väga ei toimu, sest turismihooaeg on läbi. Klubid pannakse varakult kinni ja baarides kedagi ei istu. Kuna olen juba harjunud, et iga õhtu/päev on midagi toimumas, siis Antalyas vist üle 2 nädala vastu ei peaks. Kui siinsed tudengid püsivad kodus keskmiselt ühe õhtu nädalas, siis sealsed lähevad vist välja kodust ainult korra nädalas.

Niiet kokkuvõtteks - 4 päeva päikest ja rahu oli tore, aga veendusin, et armastan Istanbuli üha rohkem.