Ülikool

Homme võtan elus esimest korda osa maratonist. Kõike 43km muidugi läbida ei kavatse, aga plaanis on 8km lõik kõndida - Aasiast Euroopasse. Euraasia maraton on väidetavalt ainus maraton, mis toimub kahel mandril. Selle sündmuse puhuks avatakse Boğaziçi (Bosphoruse) sild jalakäijatele - muidu võivad seal liikuda ainult autod, bussid jne. Fotokas kaasa ja let's go.

See nädal oli mu teine koolinädal. Sel semestril võtan järgmised 5 ainet, millest kaks erialased:
Graphic Design - ainult Erasmuse tudengitele mõeldud aine. Klassis istub meid 6 inimest. Põhirõhk on ilmselt fototöötlusel Macidega. Väidetavalt hiljem õpime ka filme kokku monteerima. Graafilise disainiga pole seni midagi pistmist olnud. Eelmine kord istusime arvuti taga ning tegime endast webcamiga pilte.
Arts and Culture in İstanbul - selle aine eest saab 15 ainepunkti, mis on põhimõtteliselt kõik, mis ma vajaks üheks semestriks. Samuti ainult vahetusõpilastele mõeldud aine. Nagu ma olen aru saanud, siis hakkame käima muuseumides ning peale seda on vaja kirjutada kokkuvõtteid külastustest, natuke arutamist klassiruumis ning kõik saab arvestatud. Ilmselt asi siiski nii lihtsaks ei kujune, kuna juba esmaspäevaks on mul vaja kirjutada 3 lehekülge arheoloogiamuuseumist. Pole pidanund nii palju kirjutama alates lõpukirjandist 5 aastat tagasi.
Transportation Engineering - erialane aine. Siiamaani oleme teinud arvutusi stiilis kui kaugele tuleb liiklusmärk panna libedal teel, et autojuhul oleks aega peatuda enne ristmikku jne. Kuna see loeng on kohalikele kohustuslik, siis auditooriumis on mingi 120-130 türgi tudengit ja 1 vahetusõpilane - mina. Õppejõud seletab kõik inglise keeles ära ning teistkordselt veel - türgi keeles. Kuigi väidetavalt peaks kogu õppetegevus mu ülikoolis toimuma inglise keeles, siis jätab nende tudengite inglise keel kõvasti soovida. Võiks juba peale 3 aastat (5. semestri aine) natuke mõista ja mitte kõike üle küsida.
Türgi keel - alustasime just sealt, kus peale intensiivset keelekursust pooleli jäime. Klassiruumis olen mina ja 8 saksa tüüpi - samad inimesed, kellega koos ma septembris türgi keele õppimist alustasin. Seega võiksin saada natuke ainepunkte ka saksa keele harjutamise eest. Tegelikult nad räägivad minuga küll inglise keeles, aga kui mingi asja üle vaieldakse või elavam arutelu toimub, siis kõik vahetuvad kohe ümber saksa keelele. Ma tavaliselt teen siis lolli nägu ja vahin kaugusesse. Peale seda enamasti keegi võtab ühe lausega kokku, millest juttu oli :) Üleüldse on endiselt 80% inimestest, kellega tutvun, sakslased. Üleeilsel peol oli mu tutvumislause "Hey, my name is Anni. Sry for not speaking German". Enamasti on aga nii, et kuna ma sakslastega ringi käin, siis kohe oletatakse, et ma ka deutsch spreche.
Underground Structures - teine erialane aine. Klassis on meid 7-8 inimest, kellest ma jälle ainuke vahetusõpilane. Õppejõud inglise keelt äärmiselt ladusalt ei valda ja nii ongi, et oma inglise keelsed slaidid loeb kenasti ette, aga julgelt 2/3 juurdekäivatest kommentaaridest on türgi keeles. Eks ma tasapisi naudin siis oma keelekümblust. Aru saan siiamaani heal juhul ühest sõnast kahe lause jooksul. Enamasti on need numbrid... Eelmine kord vaatasime pool tundi, kuidas Tšiili kaevureid päästetakse.

Eks näis, kuidas kujunema hakkab. Need Erasmuse tudengid, kes headesse ülikoolidesse (İstanbul Tecnical University, Yıldız Tecnical University, Boğaziçi, Bilgi, Sabancı) läksid, juba oigavad oma testide, kodutööde ja raportide koorma all. Kahtlustan, et kuna İstanbul Kültür Üniversitesi puhul on tegemist keskpärase eraülikooliga, siis õppejõud väga ei hakka rikaste vanemate võsukesi kodutöödega koormama.